Kuidas tagada ühilduvus olemasolevate õhuga aktiveeritud süsteemidega
Jäta sõnum
Kaasaegses tööstusseadmes kasutatakse vedeliku juhtimissüsteemides laialdaselt õhus aktiveeritud ventiile nende kiire reageerimise, lihtsa struktuuri ja hõlpsa hoolduse tõttu. Kui aga ettevõte ei suuda algse süsteemi muutmisel või laiendamisel arvesse võetavate ventiilide ja olemasolevate süsteemide ühilduvust, võib see põhjustada süsteemi töötõhususe vähenemist, seadmete kõrvalekaldeid ja isegi võimalikke ohutusohte. Seetõttu arutleb see artikkel süstemaatiliselt, kuidas tagada õhu aktiveeritud ventiilide ja olemasolevate õhuga aktiveeritud süsteemide tõhusa ühilduvuse mitmest mõõtmest, näiteks õhuallikate tingimustest, elektroonilistest juhtimissignaalidest, liidese spetsifikatsioonidest, reageerimisajast, keskkonna kohanemisvõimest ja signaali tagasiside mehhanismidest.
Tagamaks, et õhuga aktiveeritud ventiilid saaksid sujuvalt toimida, peame kõigepealt selgitama olemasoleva süsteemi gaasiallika karakteristikuid, sealhulgas gaasiallikate rõhuvahemikku, gaasi puhtust, vooluhulga mahutavust jne. Õhus aktiveeritud ventiilide juhtimine tugineb suruõhule ja eri tüüpi ventiilidel on selged nõuded minimaalse lähteväärtuse ja maksimaalse rõhu kandva väärtuse jaoks. Kui süsteemi algne õhuallika rõhk on väiksem kui klapi aktiveerimislävi, ei saa klapp ava- ja sulgemistoimingut lõpule viia, isegi kui juhtsignaal on ühendatud; Vastupidiselt, kui rõhk ületab klapi tolerantsi ulatuse, võib see kahjustada sisemisi tihendeid ja konstruktsioonikomponente. Lisaks, kui õhuallikas sisaldab liiga palju niiskust või lisandeid, põhjustab see ka klapi südamiku takerdumist ja pitseri vanuseni, mõjutades sellega süsteemi pikaajalist stabiilset toimimist. Seetõttu on enne õhuga käivitatava klapi integreerimist vaja tuvastada algsüsteemi õhuallika olek ja kinnitada, kas lisaseadmed, näiteks õhufiltrid ja pingeregulaatorid, peavad ventiili normaalse töö jaoks põhitingimused tagama.
Sobitada juhtimissignaali loogika
Õhus aktiveeritud ventiilide toimet kontrollivad tavaliselt solenoidventiilid ja solenoidventiilide käivitamine tugineb juhtimissüsteemi elektrisignaalidele. Seetõttu on süsteemi seotuse realiseerimise võtmeosa, kas juhtsignaali tüübid on järjepidevad. Kui praegune süsteem kasutab alalisvoolu 24V signaali ja valitud õhuga aktiveeritud klapi tuleb juhtida AC 220V pinge, ei tööta see ilma muundamise ja juurdepääsuta korralikult ning juhtkomponendid võidakse isegi põletada. Samal ajal ei piirdu signaali tüüp pingetasemega, vaid hõlmab ka juhtimismeetodi loogilist sobitamist, näiteks seda, kas kasutada kuiva kontakti või relee väljundit, kas juhtida PLC kaudu või väljastada käske hajutatud juhtimissüsteemi kaudu (DCS). Kui signaali reageerimise loogika ei ühti, isegi kui pinge ja vool on järjepidevad, võivad tekkida sellised probleemid nagu toimingu viivitus, lähtestamine või vale käivitamine. Seetõttu on vaja eelnevalt aru saada originaalsüsteemi juhtimismeetodist ja signaalitüübist ning vajadusel rakendada standardset teisendust releemoodulite või signaali eraldamismoodulite kaudu, et tagada, et uus seadmed saavad juhistele õigesti reageerida.
Mõista liidese spetsifikatsioone ja ühendusmeetodeid
Õhus aktiveeritud ventiilid peavad olema ühendatud algsüsteemi torude ja seadmetega ning nende ühendusmeetodid peavad olema väga järjekindlad. Kui klapikere kasutab sisemist keermeühendust ja algsüsteem kasutab ääriku liidest, on vaja täiendavat teisendusliigest; Kui seda eiratakse ja ühendus on otse sunnitud, võivad tekkida sellised probleemid nagu õhu leke. Seetõttu on enne toote määramist vaja saada üksikasjalikud mõõtmete joonised ja liidesestandardid, võrrelda neid täpselt kohapealse paigaldusruumi ja liidese tüüpidega ning vajadusel disainilahenduse ülemineku konstruktsiooniosasid.
Sobiva reageerimise aeg
Automatiseeritud juhtimiskeskkonnas peavad mitu teostamis- ja sensori komponenti töötama koos etteantud kontrolltsükli järgi. Kui õhu aktiveeritud klapi reageerimisaeg on vastuolus süsteemi üldise juhtimisrütmiga, võib see mõjutada. Näiteks kui algsüsteemi juhtimistsükkel on lühike ja toimingute sagedus on kõrge, kuid äsja integreeritud õhuga aktiveeritud klapi reageerimisaeg on pikk, põhjustab see viivitusi silindri toimimisel või protsesside kontrollimisel. Vastupidi, kui õhkkond aktiveeritud ventiil reageerib liiga kiiresti ja ülemise juhtimissüsteemi signaal ei saa ajaliselt jälgida, võib tekkida ka ebanormaalsed tingimused, näiteks talitlushäired või käskude väljajätmine. Seetõttu tuleks toote valiku etapis täielikult hinnata valitud õhuga aktiveeritud klapi käivitamis- ja lähtesaega tagamaks, et see on olemasoleva juhtimissüsteemi kiirusega väga kooskõlas, et saavutada sünkroniseeritud koostöö juhiste ja täitmistoimingute vahel.
Signaali tagasiside süsteemi ühendamine
Paljudel õhus aktiveeritud ventiilidel on signaali tagasiside funktsioonid, näiteks klapi asendilülitid, toimingunäitajad või digitaalsed tagasiside väljundid, mida saab kasutada nende oleku eemalt jälgimiseks. See tagasiside teave mängib süsteemis olulist rolli, näiteks otsustada, kas klapp on paigas, kas on ummikus või on olemas gaasiallika rikke jne. Kuid tõhusalt kasutamiseks tuleb neid tagasisidesignaale olemasoleva juhtimissüsteemi poolt ära tunda ja töödelda. Näiteks kui algsüsteem toetab ainult kuiva kontaktsignaali sisendit ja uued klapi väljuvad tasemesignaalid või kommunikatsiooniprotokolli andmed (näiteks Modbus või Profibus), ei saa kontroller seda lugeda ja tagasiside süsteem on mõttetu. Seetõttu on lisaks signaali enda elektriliste parameetrite sobitamisele vaja pöörata tähelepanu ka selle loogilisele suhtele, käivitatavale mehhanismile ja juhtmestiku liidesele.
