Mis põhjustab õhulekkeid õhutatavates ventiilides?
Jäta sõnum
Õhus aktiveeritud ventiile kasutatakse laialdaselt tööstusautomaatika juhtimise valdkonnas, kuna nende eelised, näiteks kiire reageerimiskiirus, kõrge kontrolli täpsus ja lihtne töö. Pikaajalises töös kannatavad õhuga käivitatud ventiilid sageli õhulekke probleemide all. Õhu leke mitte ainult ei vähenda süsteemi tõhusust, vaid võib põhjustada ka ohutusohtusid. Selles artiklis analüüsitakse süstemaatiliselt õhulekke algpõhjuseid õhu aktiveeritud ventiilides struktuuri, materjalide, kasutamise keskkonna ja hoolduse vaatenurgast.
Õhus aktiveeritud klapi tihend on õhukindluse võtmekomponent. Tavaliste materjalide hulka kuuluvad kumm, fluorobber, polütetrafluoroetüleen jne. Ehkki nendel materjalidel on teatav elastsus ja korrosioonikindlus, vananevad need järk -järgult, pragunevad või deformeeruvad sageli, kui need avatakse ja suletakse sageli ning puutuvad pikaks ajaks kõrgete temperatuuride või söövitava meediumiga kokku. Kui tihend ebaõnnestub, võib gaas lekkida lünga kaudu. Eriti klapi varre tihendil ja silindri ja kolvi vahelisel tihendil on tihenduspind kulumise või ebapiisava määrde tõttu tõenäolisemalt kahjustatud, põhjustades õhulekke õhulekke õhutatavas klapis.
Klapi kere materjali defektid või töötlemisvead
Õhus aktiveeritud ventiilide klapi korpus on tavaliselt metallist, näiteks roostevabast terasest, alumiiniumsulamist või süsinikteras. Nendel materjalidel võib valamise, keevitus- või töötlemisprotsessi ajal tekkida trahhoom, poorid või mikrokraadid. Need pisikesed defektid ei pruugi varases staadiumis olla kergesti märgatavad, kuid kõrgsurvegaasi pikaajalise toime korral laienevad mikropoorid järk-järgult ja moodustavad gaasilekke kanaleid. Lisaks põhjustab töötlemise täpsus, näiteks klapi korpuse ja tolerantsi ületav tihendusrõngas sobivat lõhet, samuti tihendusrikkumist. Seetõttu on kvalifitseeritud tootjate valimine ja töötlemistehnoloogia rangelt kontrollimine olulised eeltingimused pneumaatiliste ventiilide õhukindluse tagamiseks.
Õhus aktiveeritud ventiilid on sageli ühendatud õhuallika torujuhtmega läbi torude vuukide. Kui ühendust ei pingutata või kasutatakse mittestandardseid tihenduslinke või tihendit, moodustuvad liideses õhulekkepunktid. Lisaks, kui torujuhtme paigaldamise käigus rakendatav jõud on ebaühtlane või keermestatud ühendus ei pingutata vastavalt määratud pöördemomendile, võib see põhjustada ka niite lõdvenemise ja tihenduspinna kahjustamise. Täpsemalt, mõned kasutajad ei korralda lekketesti pärast lisaseadmete väljavahetamist ega parandamist, jättes sageli tähelepanuta ebaõige paigaldamise põhjustatud võimalikud lekkeriskid. Seetõttu viige pärast iga paigaldamise ja hoolduse lõpuleviimist kindlasti läbi tihendamiskatse, et tagada iga ühendusosas õhulekke.
Õhuga käivitatud klapi põhikomponent, ajam, koosneb kolvist ja silindrist. Suruõhk juhib kolb, et liikuda klapi vahetamise toimingu saavutamiseks. Pikaajalise töö ajal põhjustab kolvi ja silindri seina vaheline suhteline liikumine kulumist, eriti kui määrimine on ebapiisav või suruõhk sisaldab suures koguses lisandeid. Kui kolviserva ja silindri seina vaheline tihedus väheneb, hakkab gaas lekkima vahes, mis lõpuks avaldub kui gaasi põgenedes klapi korpusest. Seda tüüpi sisemist leket on välise visuaalse kontrolli kaudu keeruline tuvastada ja see nõuab diagnoosimist rõhu säilitamise või akustiliste testide abil. Seetõttu on õhu filtreerimise tugevdamine ja õhu allika puhta hoidmine tõhusad vahendid kolvi kulumise edasilükkamiseks ja lekkeohu vähendamiseks.
Ebaõige töö ja hooldus kiirendavad leket
Pneumaatiliste käivitusventiilide igapäevases kasutamises on operaatorite standardimine ja hooldussüsteemi usaldusväärsus otseselt seotud klapi tihendus jõudlusega.
Näiteks kasutavad mõned operaatorid ventiili töö ajal sageli käsitsi sundlüliti funktsiooni ja teostavad isegi sundtoiminguid, kui juhtsignaali ei ole lahti ühendatud. Selline käitumine põhjustab kolvil amisti sees ebanormaalset stressi. Pikas perspektiivis nihutab tihendusrõngas hõlpsalt või surub kokku ja deformeerub, põhjustades tihendi jõudluse vähenemist. Lisaks ei vii mõned kasutajad kulude kokkuhoiuks klapi varre, kolvi ja tihendusrõnga perioodilist määrimist vastavalt vajadusele enne seadmete teenindamist pärast kõrvalekaldet või kahjustusi. Määrde määrde puudumine suurendab metalliosade vahelist hõõrdumist ja lühendab otse pitseri kasutusaega.
Seetõttu on soovitatav tehase varustada regulaarsete õhukindluse testimisseadmetega (näiteks rõhulanguse testimine, vedeliku sissepritse meetod või ultraheli detektor) ja seada "kontrollimisrekord + ülevaade" mehhanism, et viia läbi võtmeosade, näiteks klapi varre tihendid, liigeseniidid ja silindri tihendid.
