Ettevaatusabinõud elektriventiilide paigaldamisel

Elektrilise klapi tööjõu kaugus on suurem kui tavalistel ventiilidel. Elektrilise klapi lülituskiirust saab reguleerida. Sellel on lihtne struktuur ja seda on lihtne hooldada. Seda saab kasutada erinevat tüüpi vedelike, nagu õhk, vesi, aur, erinevad söövitavad ained, muda, õli, vedel metall ja radioaktiivne keskkond, voolu reguleerimiseks. Traditsiooniliste pneumaatiliste klappide töötamise ajal ei saa need gaasi enda puhverdusomaduste tõttu kergesti kinnijäämise tõttu kahjustada, kuid neil peab olema gaasiallikas ja nende juhtimissüsteem on keerulisem kui elektriklappidel.

Elektriklapi elektriseade on üks klapi käitamiseks kasutatavatest ja klapiga ühendatud seadmetest. Seadet juhib elekter ja selle liikumisprotsessi saab juhtida käigu, pöördemomendi või aksiaalse tõukejõu abil. Klapi elektriseadme tööomadused ja kasutusmäär sõltuvad klapi tüübist, seadme tööspetsifikatsioonidest ja klapi asendist torujuhtmel või seadmel. Seetõttu on oluline juhtida klapi elektriseadmete õiget valikut ja kaaluda ülekoormuse (juhtmomendist suurem töömoment) vältimist.

Elektriseadmete õige valiku aluseks peaks olema

1. Töömoment: töömoment on ventiili elektriseadme valimise peamine parameeter. Elektriseadme väljundmoment peaks olema 1,2–1,5 korda suurem klapi maksimaalsest töömomendist.
2. Töötõukejõud: ventiili elektriseadmel on kaks peamist struktuuri. Üks on ilma tõukejõuplaadita, sel juhul väljastatakse pöördemoment otse; teine ​​on tõukeplaadiga, mille puhul väljundmoment muudetakse väljundtõukejõuks läbi tõukeplaadis oleva varremutri.
3. Väljundvõlli pöörete arv: klapi elektriseadme väljundvõlli pöörete arv on seotud klapi nimiläbimõõdu, klapivarre sammuga ja keermepeade arvuga ning arvutatakse vastavalt M=H/ZS (kus: M on pöörete koguarv, millele elektriseade peaks vastama; S on ventiili keerme avanemiskõrgus mm, H on ventiili avanemiskõrgus mm; mm Z on klapivarre keermepeade arv.)
4. Klapivarre läbimõõt: mitme -pöördega tõusva varrega ventiilide puhul, kui elektriseadme poolt lubatud suur klapivarre läbimõõt ei saa läbida sobitatud klapi klapivarre, ei saa seda elektriklapiks kokku panna. Seetõttu peab elektriseadme õõnsa väljundvõlli siseläbimõõt olema suurem kui tõusva varre ventiili klapivarre välisläbimõõt. Osalise -pöördventiilide ja mitmepöördega-varrega ventiilide puhul, kuigi klapivarre läbimõõtu ei pea arvestama, tuleks valikul ja sobitamisel arvestada ka klapivarre läbimõõtu ja võtmeava suurust, et need saaksid pärast kokkupanekut normaalselt töötada.
5. Väljundkiirus: klapp avaneb ja sulgub väga kiiresti ning on altid veehaamrile. Seetõttu tuleks vastavalt erinevatele kasutustingimustele valida sobiv avamis- ja sulgemiskiirus.
6. Paigaldus- ja ühendamisviisid: Elektriseadmete paigaldusmeetodid hõlmavad vertikaalset paigaldust, horisontaalset paigaldust ja põranda paigaldamist; ühendusviisid on: tõukejõuplaat; klapivarre läbimine (tõusva varre mitme -pöördega ventiil); varjatud varre mitme-pööre; tõukejõuplaat puudub; klapi vars ei läbi; osalise-pöördega elektriseadmeid kasutatakse laialdaselt ja need on asendamatud seadmed klapiprogrammi juhtimiseks, automaatjuhtimiseks ja kaugjuhtimiseks. Neid kasutatakse peamiselt suletud-ahelaga ventiilidel. Kuid ei saa eirata ventiili elektriseadme erinõudeid, - see peab suutma piirata pöördemomenti või aksiaaljõudu. Tavaliselt kasutavad ventiili elektriseadmed pöördemomenti piiravaid haakeseadmeid.